Minu lugu
Mulle meeldib teha käsitööd. Olen selle “haiguse” saanud kodust kaasa, sest raamatupidajast emal olid õhtuti alatasa vardad käes ja valmis said vajalikud sokid, kindad, sallid ja kampsunid.
Peagi hakkasime koos kuduma. Parim saavutus oli tudengiajal, kui tulin reedel koju ja tui mõte kududa kampsun. Pühapäeva õhtuks oli see meil kahepeale valmis kootud.
Tuli ette ka seda, et tehtu ei meeldinud või oli läinud valesti, siis olime kiired harutajad. Ühel korral küsis isa, kas nii ei saaks teha, et meie ühest otsast koome ja tema saab samal ajal valmis-osast juba harutada…
Mulle on meeldinud teha suuri asju. Olen kudunud kolm kleiti, kostüüme (seelik + jakk või seelik + vest), mitu pontšot ja mantlit rääkimata kampsunitest, vestidest mütsidest ja sallidest. Kindad ja sokid saavad valmis äärmisel vajadusel.
Heegeldusega sain sõbraks hiljem, kui kudumisega olin saanud kaelavalud. Heegelnõela käes hoidmine oli vähem valuline. Pontšod ja vestid on olnud lemmikud.
Viimasel ajal olen varustanud end suvetoppide jaoks sobivate lõngadega ja poolikud tööd ootavad enne suva algust viimistlust.
Kudumine
***
Heegeldamine
***
Tarvikud
***